Hiiumaa Matkaklubi MUKU jalgrattamatk Ahvenamaal 24.-30. juunil 2013
Reisikiri osalejatele ja huvilistele
Matkal osales 16 hiidlast, 14 ratast, 1 auto.
24. juuni. Esmaspäev
Eelnev õhtu oli jaaniõhtu, nii mõnelegi jäi öö lühikeseks. Väike reisiärevus lühendas ka uneaega.
Start Kärdlast Tallinna poole kell 9:00. Kogu seltskond sai sõiduautodega linna, varustus ka autode peal. Rattad ootasid meid juba Marju juures Meriväljal, need saatsime ära neljapäeval kaubaautoga.
10:00 väljus praam – seiklus algas. Meie ekipaažis olid Peedu, Marge, Ene, Anu. Lembituga tulid Katrin, Kersti, Krista, Karin; Tõno autosse mahtusid peale telkide ja muu varustuse ka Küllike ja Inna; Marjuga said linna Pille ja Eve. Marika ootas meid juba linnas.
Ekslesime natukene ja jõudsime 13:15 Marju juurde. Sättisime oma rattad korda, viskasime mõned üleliigsed asjad veel autosse (hiljem selgus, et asju ikka liiga palju) ja sadama poole teele. Esimesed 10 km läbisime mööda Pirita teed 30 minutiga. Kuna aega oli, tegime sadamas poe peatuse ja hilise lõuna.
Saime kokku Marikaga ja suundusime autodega koos chek-inni. Ülejäänud grupiga kohtusime sadamas, millegipärast olid nad teisel pool võrkaeda. Lõpuks saime ikka kokku. Tallinn saatis meid ära vihmasabinaga. Autodekil tuli meid tervitama Madis, kes kutsus kõiki lahkelt masinaruumi vaatama. 17:00 olime kajutis. Kajut oli uhke - aknaga. 18:30 kogunesime, et minna ekskursioonile. Mehaanikute tööruum oli esinduslik ja põnev. Pakuti kohvi ja suupisteid. Kui tegime tutvumisringi, tuli välja, et kõik töötajad olid hiidlased või Hiiumaaga seotud isikud. Tundus, et laeva juhtimine on imelihtne ja probleeme pole, aga eks see ole heade masinate ja kindla hooldussüsteemi teene. Masinaruum oli lärmakas nagu tavaliselt, saime kaitseks kõrvatropid.
Väga vinge retk oli. Peale masinaruumi pisut laevamelu ja 23:30 magama. Natukene hirm ka, kas peale jaanipäeva ikka saab hommikul õigel ajal une silmist.
25. juuni. Teisipäev. Spidonäit 0
Infopunktis lubati, et tullakse kell 4:00 äratama. Usalda, aga kontrolli: panin igaks juhuks oma mobiilile ka äratuse. Õigesti tegin, sest laevaäratus saabus 4:10. Kuna laev peatub ainult 5 minutiks, siis pidime õigel ajal tekil olema, et maale saada.
5:00 - olemegi Ahvenamaal. Varustuse sättimine, saateautole juhised ja Inna võttis ratturite juhtimise enda hooleks.
Võtan kilomeetrite lugemisel aluseks Tõno spidoka, ta saab selle kaasa võtta ka jalgsimatkale, seega saab fikseeritud kõik matkad.
Tegime väikese 1-tunnise tiiru Mariehamnis, mis on Ahvenamaa ainukene linn ja ühtlasi ka pealinn. Ilusad väikesed majad vahvate väikeste aedadega. Kuna pinnas kaljune, siis haljastus askeetlik, mõned püsikud, muru ja istumiskohad. Muru kõrge ja niitmata, täis ilusaid põllulilli. Kõik, mis õitseb, sellel lastakse kasvada.
6:00 - asume Mariehamnist teele Önningby poole. Sõidame mööda rattateed, tõusud ja langused. Suurim kiirus 40 km/h. Päris äge, tuul vihiseb kõrvus, selliste langustega tuleb natukene katsetada, sest meil ju kõrgem mägi Antoni mägi.
7:00 - 14 km peale Mariehamni olemegi Önningbys, kus uhke meiupuu. Meiupuu – see on kaunistatud pikk varras, sellega tähistatakse Ahvenamaal suve saabumist ehk nagu meie jaanituli. Igal aastal kaunistatakse meiupuu enne suvepidustusi uuesti ja nii jääbki kuni uue suveni, aasta pärast siis jälle uuesti.
Teeme peatuse, et süüa hommikusöök. Kohvi keetmine ja kaasavõetud toit. Kuna ilm kisub soojaks, siis pole pikkade dressidega midagi teha, tuleb riideid vahetada.
8:15 - start. Tõusud ja langused. Kuna mul päris hea vabajooks, siis kõige pikem vaba sõit 1,5 km. Pole paha. Sõida nagu võrriga.
8:30 - Jouluma kiriku juures. Läbitud 7,5 km. Jomalas on Ahvenamaa üks vanimaid kirikuid, mille vanimad osad ehitatud 12.saj. Endisaegset on küll vähe säilinud, va mõned seinamaalingud 13.sajandist ja 14. saj pärinev skulptuur.
Kalmuaias otsisime üles Eesti sõjapõgenike haua, nad hukkusid 1944 a. põgenedes Eestist Rootsi. Hauakivil on kiri
Kaljo Kõiv 1923-1944
2 meest
1 naine
Vabadusiha oli suurem surmahirmust.
10:00 - Godby, 12 km.
Godby - üks Ahvenamaa suuremaid asulaid: toidupood, bensiinijaam, söögikoht jne. Suuruselt väiksem kui Käina. Sõitsime sealt korduvalt läbi, kuna jäi teele ette.
Stallhageni pruulikoda asub kohe Godby lähedal Grelsbys, ca 3-4 km Godbyst. Pruulikojas on klaasseinaga pubi, seal saab kohalikku õlut juues vaadata, kuidas tehakse süüa. Enne sai ka jälgida õlle valmistamist, aga hetkel mitte.
Tellisime endale kohalikku õlut (valida oli tumeda ja heleda vahel, maitsesid mõlemad väga hästi), Peedu jagas kokkadele Hiiumaa küüslauguleiba koos retseptiga. Pruulikoda asub ilusas kohas, suur tiik vesiroosidega, sild üle tiigi, saarekesed, kontserdipaik. Me jõudsime sinna küll enne avamist, aga juba tegutseti ja meid kostitati ka, küll paluti istet õuetoolidel võtta, mis oligi mõnus hea ilma ja kauni vaate tõttu.
Langused järjest järsemad, tõusud muidugi ka. Ilma hoogu andmata oli kiirus üle 50 km/h.
11:15 - Sankt Mikaelsi kirik Finströmis. 5 km Godbyst.
Kiriku kaitsepühakuks on püha Miikael. Säilinud on keskaegsed freskod, mis reformatsiooni ajal üle lubjati ja nüüdseks on taas lubja alt välja puhastatud. Väga väärtuslikud keskaegsed pühakute puuskulptuurid. Kaunis kirikuaed ja ümbrus. Väga-väga ilus ja omapärane kirik! Huvitavad olid just need keskaegsed freskod.
Tõnol purunes rattarehv ja -lohv. Tõi autoga Godbyst uue. Selgus, et teise ratta rehv selline niru, uuesti Godbysse poodi, vahetas ka selle ära.
Meie saime sellel ajal pikutada. Ilm läks järjest soojemaks - 28 kraadi.
Kui Tõnol ratas korras, siis tagasi Godby poole. Tee peal andis otsad Eve ratta käiguvahetus. Töötas ainult esimene käik ja Eve ülinobedad jalad.
13:00 - Taas Godby. Päeva läbisõit 45 km. Lõuna ja Eve ratta parandus.
Kuna 3 on kohtuseadus, kardame, et üks äpardus on veel soolas.
Süüa sai kas poes olevas või bensiinijaama kõrval asuvas söögikohas, kus oli võimalus valida 2 erineva iseteenidusega laua vahel. 8 € raha eest sai tellida supi ja veel midagi, 11 € raha eest sai prae ja salatiga rootsi laua. Võta palju tahad. Pakettlõunat sai kella 14:00 –ni.
Bensiinijaamas traditsiooniline bensuka toit: kohv, jäätis, hotdog jm.
Godbyst 2 km kaugusel läbi graniitkalju lõhatud teetunneli.
Färjsundeti vaatetorn kohvikuga, kus avaneb väga ilus vaade. Sõidame sinna ja naudime. Tõesti väga ilus. Vaatetorni minekuks pilet, meie kauplesime grupi pileti a` 1 €, õige hind olnuks 1.50 €. WC väga jube - valgust polnud, aga vedelat kraami tundus ohtralt olema seal, kus seda ei oleks tohtinud olla.
15:45 - Kastelholma loss 4 km.
Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi, osaliselt taastatud ainuke keskaegne loss Ahvenamaal. Täpne vanus pole teada, aga mainitud juba 1388. a, nüüdse kuju on saanud 13.-16.saj. Avatud iga päev 10-17, pilet 6 eurot. Meie kaupleme jälle grupipileti koos vanglamuuseumiga 6 €, vanglamuuseumil eraldi pilet muidu 2 €. Ühenduses peitub jõud!
Vanglamuuseum Vita Björn. Vanas arestimajas saab tutvuda sellega, kuidas vangikongid on erinevatel aegadel välja näinud. Avatud iga päev 10-17, pilet 2 eurot. Tegemist ühekordse majaga, kus ühes otsas elas vanglaülem oma perega ja teises otsas olid arestiruumid. Väga askeetlikud.
Lossis kiiksuga kunstinäitus. Jõuame Küllikesega arusaamisele, et kunstnikuks saamisel pole muud tarvis kui pealehakkamist ja annus nahaalsust, et teistele selgeks teha, et sinu looming on kunst.
Teist korda sinna lossi ja muuseumi ei läheks (Inna vähemalt arvab nii), tundus ülekiidetud/reklaamitud asi. Võib-olla selles oli oma osa lühikesel ööl ja päris pikal matkapäeval.
Lossi kõrval saab tasuta külastada Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumi, mis tutvustab 19. sajandi talukultuuri Ahvenamaal. Avatud iga päev 10-17. Soovitan kõigil külastada, erinevad hooned suurel territooriumil, näeb kohalikku elu-olu. Elutubades suured narid ja teistsugused ahjud kui meil. Põrandal, laes valge laud, täis maalitud lilli.
Küsimusi tekitasid õlgkatustes olevad teravad toikad ja risti palk õlgede peal, arvatavasti ei lase suurel tuulel katust ära viia. Ümberringi meri, saared ja ilus loodus.
Samas ka väike postimuuseum. Postitee oli Vene tsaaririigi ajal oluline majanduslik lisasissetulek kohalikele inimestele.
Oleme juba üsna väsinud. 13 tundi juba toimetatud. Krista kibeles ka ratta rooli, sai Eve nõusse. Nüüd teele telkimiskohta.
Bomarsundi kämpingud 12 km kaugusel, sõiduaeg 1h. (www.visitaland.com/puttescamping) või Prästöl (www.visitaland.com/prastostugor)
Telkimise hind 2 € telk, 3.50 € inimene ehk kahene telk a`4.50 €.
Meie valisime Puttesi kämpingu, kõrval jahisadam, saun jm. toredad kohad. Kämpingus olemas köök, tasulised dušid, tualetid.
Panime telgid püsti, kokku 7 telki. Meie kõrval skautide laager, asjalikud noored.
Kuna päev väga kuum ja ihu vajas pesemist ja jahutust, läksid kõik mere äärde.
Vesi jääääkülm. Mõni hull ujus ka. Kastsin ennast märjaks ja ainult seegi oli juba hirmus. Esimene ühine õhtusöök. Pastaroog köögiviljadega ja üllatus ubadega. Peame Inna nimepäeva. Kõik väga väsinud. Lähen juba 22:30 magama, uni tuli kohe lahedate unenägudega. Telgikaaslast Kerstit ma ei näinudki. Kui hommikul ärkasin, oli ta juba toimkonnas.
Päeva läbisõit 60 km.
26 juuni. Kolmapäev. Spidonäit 60
7:30 - ärkas toimkond, teised 8:00 paiku.
8:30 - hommikusöök: neljaviljapuder, moos, leib, paprika, sulatatud juust, kohv. Ilm tundub tulevat väga kuum, pole mõtet palju riideid selga toppida.
Varustus kokku ja start 9:45 - Prästö, Töftö ja Vardö poole.
Esimene peatus kindluse juures kämpingu väravas. Väike ajalootund.
Bomarsundi kindluse varemed - 19. sajandi esimesel poolel Vene tsaaririigi poolt rajatud kindlus, mis purustati Krimmi sõja käigus aastal 1854. Peakindlusel on kärjemustriline punasest graniidist välismüür. Autoga pääseb ligi kahele mäe otsas asuvale kaitsetorni varemele, kust avaneb jällegi võrratu vaade.
Prästö saar kohe kindluse kõrval, saarele saame üle silla.
Saarel on maetud kõik, kes Bomarsundi kindluses surid. Tillukesel saarel asuvad kõrvuti kreeka õigeusu, kristlaste, juutide ja moslemite surnuaiad. Esimesed hauad 1810. aastast, vanim säilinud hauakivi 1826. a.
Peale silda 2 km keerame paremale metsateele. Tee lõpus lambaaedik ja rohumaa. Läheme lammaste vahelt läbi ja 200 m järel paremal rohu sees esimene kalmuaed. Niipalju, kui aru saime, siis on seal palju lastehaudu. Hauad kaetud sambla ja rohuga. Kuna matkaraja märgistus väga niru, siis teisi kalmistuid me ei leiagi.
Suurel teel tagasi ja 500 m pärast praamipeale. Jõuame täpselt praami väljumiseks kohale. Ülesõit ~ 10 minutit, tasuta. Peale saavad nii autod kui jalgrattad. Sildumisel on abiks tross, praami juhib 1 inimene.
11:00 - Töftöl. Tee äär täis imesuuri metsmaasikaid. Boss ei pea vastu ja teeb peatuse, üleüldine maasikate söömine. Mõnus.
Ületame sildu ja väikesaari. Tõno rattal ühe silla juures kumm tühi, vaja pumbata. Lõpuks tuleb välja, et Kerttu poest ostetud siselohv oli praak. Lembitu ja Tõno lohvil ühes kohas defekt. Meil veab, maasikakorjamise paus.
12:00 - Vardöl Johannes Döparens kirik. Seest puidust, sinine – valge.
Ilus kirikuaed. Vardö kirik pärineb 15.saj, keskaegne sisutus ei ole säilinud.
Vardö on omaaegne laevaomanike saar, idülliline küla uhkete kunagiste kaptenite majadega. Kunagine postitee Soomest Rootsi kulges Vardö kaudu, sellest ajast on säilinud mõned teetähised. Saarel väike pood ja tore kodukohvik Annas Shop (ca 2km enne Hummelvikki teelt alla ca 2,7km, silt), kus pakutakse kuulsaid Ahvenamaa pannkooke.
Lähme pannkooke otsima. Meie punt pani õigest teeotsast mõõda ja jõudis väikesesse Hummelvikki sadamasse. Mis kehvasti, see uuesti ja tuldud teed tagasi! Ühineme teistega Anna kohvikus, mis asub ühe väikese küla Grundsunda ääres.
13:15 - Pannkoogi paus. Kuumad paksud koogitükid nagu keeks, peal moos ja vahukoor. Kookidel aniisi maitse, hind päris krõbe - 5 eurot tükike. Kohvikus ka käsitöö ja maalide müük. Maalide autor eestlanna!!! Päris ilusad.
Suurima elamuse saime kohviku peldikust. Ruumi tähtsam element oli trepp, mis suundus ruumi lakke, seal asus ka istumiskoht.
Tekitas palju elevust. Eriti kui Kersti, kes kuulis, et peldikusse peab minema mööda treppi, oleks äärepealt katusele tuletõrjetrepile roninud.
Ahvenamaalased võtavad elu rahulikult, niidavad nii palju, kui tahavad, jätavad heina kasvama, kohviku ümber vööstsaadik rohi. See ei häiri kedagi. Kõikvõimalikud vanad esemed kõlbavad kasutada taimede tugedeks, isegi vana roostes niiduk.
Sõitsime tagasi Sandösundi kämpingusse, et seal ujuda ja lõunatada. Läbisõit 32 km.
Vesi väga soe, aga väga madal. Tuli silmapiiri taha kõmpida, et saaks pikali visata nii, et kõht vastu mere põhja ei läheks. Kaldal pikniku laud ja päevitamine. Sooja ~30◦C. Kämpingus ei lubatud kasutada WC ja prügikasti. Vot nii. Pealegi töötas seal saag, aga saagijat ei olnud näha.
15:45 tagasi Bomarsundi. Enne silda külastasime veel Bomarsundi muuseumi, avatud 10-17, tasuta. 8 km lõunakohast.
Finby 4 km – Persby - Björby – Borgboda - Kvarnboviken 17,5 km
Sellele teele jääb Borgboda, kus on Ahvenamaa suurimast iidsest viikingilinnusest küll säilinud ainult mõned kivivaremed, muidu näeb välja nagu tavaline karjamaa, väljakaevamistel on leitud palju pronksehteid. Seda kohta meie silm ei tuvastanud, kuigi mööda sõitsime sealt kindlasti.
Tee sinna tõusude ja langustega. Alla sõites ikka suured kiirused ~50 km/h.
19:00 - jõudsime Kvarnbovikeni, kus plaanis „metsik“ telkimine.
Leidsime väikesadama, kus otsustasime ööbida. Rand oli veel rahvast täis. Lapsed ujusid, mehed remontisid kaatrit. Telkimiseks ideaalne, olemas riietuskabiinid, WC, joogivesi (küll omapärase maitsega), tasane pinnas ja ujumiskoht!
Rattapäev oli tõsine, kiiver oli ka higine. Kohe ujuma, aga vesi suht külm. Tahtejõuga siiski vette. Tõno muidugi hüppas isegi peakaid. Kohalikud sõbralikud juhatasid kätte vee- ja elektrivõtu kohad. Kohalikud lapsed olid nagu hülged, mõtlesin, et ei tulegi veest välja. Kuna oli väga kuum päev ja vedelikukaotus suur, kulus valge vein väga ära. Õhtusöögiks tatrapudru lihaga. Taevas selge, saab veel päikest võtta. Peale õhtusööki proovime kala püüda. Lembitul ja Tõnol spinning ja minul õngeritv. Algaja kalapüüdjana ei võtnud kaasa tina ega korki, ainult tamiil ja konksud. Tõno aretas kohalikest vahenditest püügiks vajaliku. Svammist ja puupulgast sai kork ja ühest katkisest autost leitud kruvist tina. Lembit püüdis vahepeal esimese kala. Algul proovisin leivaga kala püüda, aga sellest ei tulnud midagi välja. Küllikesel oli sapöörilabidas, sellega kaevasime usse. Algul ei näkanud üldse, siis söötsime kaladele leiba – kohe asi paranes. Tõnol tuli kohe mitu kala järjest. Siis vedas ka minul. Seadsime normiks vähemalt 10 kala. Õhtusaak oli 11+1 kala (üks oli nii väike, et lasime tagasi). Öösel püüdis Tõno õngega veel 4 tk. Kokku 15 värsket kala. Põhiliselt ahven, aga ka muid tundmatuid isendeid.
Kalapüük oli üks äärmiselt põnev ajaviide ja pakkus vaheldust. Krista oli prohv spinningus, Peedu aga õngepüügis. Kaasaelamist jagus kõigile. Ene ja Karin parandasid kai otsas maailma ära ja Küllike näitas kalarookimise oskust.
Öösel saime äikest ja kai peal magajad pidid varju alla kolima. Krista harrastas veel öist kalapüüki ja saigi see päev läbi.
Päeva statistika: päeva läbisõit 63 km, sõiduaeg 3 h 50 min, tõus 815 m, kõrgeim tõus 55 m.
Spidonäit : 123 km
27. juuni. Neljapäev. Spidonäit 123 km
Äratus köögitoimkonnal 7:00. Teistel - 7:30. Herkulopuder, kohv, võileib ja muidugi moos. Köögitoimkond oli sunnitud väikest vihma taluma, mis õnneks varsti järele jäi.
Öösel kell 4:00 püüdis Tõno veel 4 kala, Kristal ei vedanud.
Marsruut: Orrdalsklind - Kvarnboviken – Näs – Pettböle – Tjudö – Höskböle – Geta
9:00 - start Ahvenamaa kõrgema tipu poole. 11 km sõitu Ahvenamaa kõrgeima tipuni 129 m Orrdalsklindis, seal on ka märgistatud matkarada.
(http://www.panoramio.com/photo/45604848)
10:15 - oleme ratastega jõudnud vahepeatusesse, kust edasi algab jalgsimatk, sinna saab parkida ka auto. Mäkketõusu teed kasutas ka hobukaarik, et treenida hobuseid. Matkaradu on rohkem kui üks ja nad kõik on väga halvasti tähistatud. Tuleb teada matka märke, et üldse suunda leida: puudel kollased täpid, kivid üksteise peal jne. Puuduvad viidad ja korralik märgistus. Kuna öösel sadas, siis kivid väga libedad. Oli meilgi kukkumisi. Tõno GPS näitas kõrguseks 134 m üle merepinna. Jõudsime tippu 11:00. Tee peal oli mitmeid kivide lasteaedu ehk suured väljad ühesuuruseid ümmargusi kive. Jätsid täpselt sellise mulje, et nad kasvavad seal, et varsti laia maailma minna.
Mäetipus kaljune platoo ja vaatetorn. Vaade väga ilus. Kuna ilm pilvine, siis väga kaugele ei näinud. See-eest nägime maapinnalt pilvi üles tõusmas, ehk hommikukaste auras, kogunes kokku nagu suits ja tõusis üles pilveni.
Üleval oli ka igamehe maja, kus köök ja magamiskohad. Suur kiusatus oli sinna jäädagi.
12:00 - hakkasime alla minema, ring oli päris suur ja jõudsime lõpuks jälle üles tagasi. Nagu öeldud, rajamärgistus olematu. Tee peal mitu koobast, üks neist väga suur. Jõudsime 13:30 lõpuks rataste juurde, tore matk oli. Sõitsime ~10 km, tegime ühes teeäärses piknikukohas lõuna.
Lõunaks kalasupp eile püütud kaladest – väga hea oli, meil head kokad ja muidugi värske kala.
Edasi ~ 20 km. Esimene pool normaalne, teine pool üks lõputu tõus (nii mulle vähemalt tundus). Vahepeal sõidad nagu tigu, ime, et tõusu lõpus tagasi ei libise. Tee peal poepeatus – ostame magusat, Stallhageni õlut jm nänni. Mina ostsin korraliku tamiili koos korgi ja tinaga. Teepeal ka mitmeid kirikuid ja imeilusaid vaateid.
19:00 jõudsime kämpingusse, täna öösel magame 4-kohalistes kuutides.
Kämping asub Geta mäel Soltuna http://www.soltuna.ax/sv/overnattning
Kämpa hind 60 €, a`15 €.
Meie kämpa all elas nastik, algul ebamugav – aga lõpuks harjus ära, st nastik harjus inimestega. Tutvumine ümbruskonnaga, matkarajad ja vaatetornid, restoran, ühisköök, saun ja imeilus loodus. Mägine, kaljune, taimestik nagu meie Sarve.
Õhtusöögiks kartulipuder suitsuvorstiga – jälle maitsev.
Saun oli elamus omaette. Lavale mahub ~4 inimest, pesuruumis kaks dušši, aga nii väike, et riided panime ukse taha ja riietuda sai ka väljas. Tõeliselt väike, ilma nagide jm sellisega, rääkimata istumiskohtadest. Saunakibuks oli suur plekist kann, mille alla oli roostetanud kaks auku, kust pritsis kogu aeg vett. Sellegipoolest on saun mõnus, leiliruumis oli aken vaatega mäest alla, vaate ees oli küll palju rohelist ehk puid. Hiljem ühisistumine ja lobisemine, sh pakuti lahkelt õlut neile, kes seda ei tahtnud ja siis ruttu omanikule tagasi.
Magame naridel ja madratsi peal – mõnus.
Päeva läbisõit 57 km, spido lõppnäit 180 km.
28. juuni. Reede. Spidonäit 180
8:00 - äratus. Uni oli hea, pehme madrats ja mugav majake.
Hommikusöök: riisipuder, kohv.
9:00 - suundume jalgsi matkarajale. Palju astanguid nagu amfiteater. Kivipüramiidid. Võrratu vaade.
10:15 - ratastele ja mäest alla. 6 km.
11:10 - Hällö sadamas, kust väljub rattapraam üks kord päevas (autod ei saa sõita) Rattureid palju, aga mahume kõik peale. Kotid tuleb rataste küljest ära võtta, muidu vist ei mahuks kõik ära. Praamil üks töötaja – kõik ühes, kapten, piletimüüja, reisijate ja rataste pakkija jne. Praam pidi väljuma 11:30, aga pakkimistega läks rohkem aega, otsad lahti 11:50. Pilet 10 € (meie saime 14 ratta pealt ühe tasuta). Sõidame mööda saartest, skääridest. Sihtkohas 12:25. Kapten laadib meid maha, sulgeb praami ja kehastub ümber taksojuhiks!! Ja sõidabki sadamast minema taksoga.
Jätkame marsruudil Skarpnatö – Hammarland – Eckerö.
13:30 - Rattaga 25 km ja teeme lõunapausi. Jälle meri, supluskoht, telkimise võimalus, inimesed puhkamas. Vesi väga soe. Võikski ujuma jääda.
Jätkame Ahvenamaa nautimist.
Lugnet keraamika savikoda ja poeke Lillbolstadis, tegijad Siv ja Simmon Linney avatud E-R 11-18 ja L 11-15. Nende toodang müügil ka Mariehamni idasadamas SALt käsitööpoes. Savikoda asub nende kodus küll tee lähedal, aga metsa ja põllu ääres. Ostame nende toodangut, praktilised, ilusad ja hea disainiga esemed. Peremees näitab oma saviahju ja vastab uudishimulike küsimustele.
Sõidame Eckerö poole. Sillad, saared, luiged, paadid ja meri.
Ilm tuuline, pilvine, aga rattasõiduks mõnus. Kuigi kogu aeg on tunne, et tuul puhub vastu.
17:30 - jõudsime Käringsundi. Sadama lähedal jahi- ja kalandusmuuseum, Olandi Fishmuseum Jaht-Och, kus eksponeeritakse põnevaid esemeid hülgeküttidelt ja kalameeste reisidelt Rootsi, Helsingisse ja Tallinna. Avatud iga päev 10-18, pilet 5 €. Algul mõtleme edasi sõita ja külastada muuseumit järgmine päev, aga lahke töötaja kutsub meid sisse ja lubab nii kaua tööl olla, kui me muuseumit külastame. Seda muuseumit tuleks kindlasti külastada, kes sinna kanti satub. Aega varuda vähemalt 1 tund. Eksponeeritud kõike, mida rannarahvas vajab, ajaloolisest kiviajast tänapäevani. Ahvenamaa kalad, linnud, loomad, kalapüügiriistad, püssid, paadid jne, jne, samas ka väike poenurk, kust saab osta suveniire ja hea valik Ahvenamaa kaarte. Klubi saab sealt kaardi osta, 5 eurot. Kusjuures senini on autoekipaaž igalt poolt otsinud asjatult korralikku kaarti Ahvenamaast. Vast Mariehamnist oleks saanud, aga sealt alustasime nii vara, et vastavad asutused olid siis veel kinni.
Muuseumi vastas Käringsundi maaliline vana kalasadam, tihedalt külg-külje kõrval vanad paadikuurid otsapidi vees (Tjorveni maa ehk seal filmiti Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses). Sadamas väike söögikoht, saad oma paadiga silduda ja oledki otse restoranis. Edasi ümber nurga pikalt jahisadam, mis oli täis jahte, üks uhkem kui teine. Ilus koht, väga ilus koht. Eriti naljakas pilt oli see, et imetleb väikest paadikuuri ja äkki sõidab nurga tagant välja hiiglasuur Eceroline kruiisi laev. Tunne nagu filmis.
Sätime ennast telkima Käringsundi kämpa alale www.karingsundscamping.ax.
See koht on hästi suur ja nädalavahetustel peaks toimuma igasugu pidustusi. Seal on ujumisrand, suur peresaun, erinevaid lõbustusi (nt loomasafari, kus võib näha hirvi, metssigu, jaanalinde, parte jne), kohvik ja restoran ehk igale maitsele midagi. Käringsundis küsiti telgi eest 15 eurot ja kuna autoga sõitjad olid juba luuret teinud, siis suundusime nats edasi Hummelviki kämpa alale, kus maksime telgi eest 10 eurot. Tasumine oli aususe peale, kirjutasid andmed paberile ja raha ümbrikuga postkastilaadsesse kasti.
Meie telkimisalal vesi rannas väga külm. Aga muidu väga ilus. Proovime jälle kalaõnne, aga aeg liiga hiline, näkkab aga kätte ei saa. Kalapüügituhinas ei tundu vesi üldse külm, hasart on suur.
Punt hakkajaid ja „sätitud“ (viies päev kiivriga ratast sõites) naisi sätivad Käringsundi restorani, arvates sealt tulemas kauneid trompetihelisid. Kohale jõudes on vaikinud helid, resto pime. Kuna kohale sai tuldud, võtame platsi resto terassil vaatega sadamale üle vee. Järsku hakkab uuesti kostma trompetimängu ja tuleb see vist sadamast, võrratu!
Mehed, kes ei viitsinud restorani minna, parandasid ajaviiteks Karini rattalohvi ära. Tore, et meil oskajad mehed kaasas ja saavad kõigega hakkama.
24:00 magama.
Päeva läbisõit 52 km, spido lõppnäit 232 km.
29. juuni. Laupäev. Spidonäit 232
7:45 - äratus. Hommikusöök
9:30 - Ratastele. Kohe lähedal Postimuuseum
Posti- ja Tollimaja Eckerös ehitati 1828.a Vene tsaar Nikolai I käsul. Arhitektiks kuulus Carl Ludwig Engel, kes on projekteerinud ka Helsingi Toomkiriku ja Helsingi Senativäljaku. Ehitis sai väikese külakese kohta äärmiselt grandioosne, sest tsaar tahtis näidata rootslastele oma ülemvõimu ja käskis ehitada tingimata suurem, kui oli rootslaste postimaja vastaskaldal Grisslehamnis. Praegu peamaja kõrvalhoones posti- ja tollimuuseum, avatud 10-17, pilet 3 eurot. Postimaja WC jälle vaatamisväärsus, all keldris.
Meie külastasime peamaja, kus oli kunstinäitus. Ühtlasi kohtusime ka maalide autoriga, kes oli majas giidiks. Muuseumi kõrval armas ja väga hea tasemega kohvik. Stiilne ja korraliku toiduvalikuga.
Läbi Eckerö Hammarlandi poole. Eckerös ka kirik, kus jällegi omamoodi WC. Seal me ei käinud, aga ju teine kord. Eckerö kirik iidsete matmispaikad, pärit 13.sajandist, interjöör 18.saj hõnguline. Eriliseks reliikviaks 14.saj pärit Madonna kuju.
11:30 17 km. Hammarlandi kirik püstitati 12.-13.saj, kindlust meenutav, Püha Katariina nime kandev. Kirik asub keset kunagist paganlikku asustus- ja matmispaika. Kirikuaia lähedal ligi 30 küngast, need on kunagised Kjusani viikingihauad.
28 km pärast leidis turustus-varustusauto superilusa supluskoha, kus peame lõunat. Asukoht Gottbyst (see on üks väiksem, teine Gottby kui see esimese päeva oma) allapoole, Djurviki lähedal, kahe tirbi vahel Södra Gottbys. Jälle suur kiusatus seal vähemalt nädal aega veeta. Sobib ka telkimiseks, olemas WC, riietuskabiinid nii suured, et saaks leboga seal katuse all magada. Vist ka joogivesi? Vesi ujumiseks väga soe, saared, kaljud. Kahjutundega sõidame sealt ära.
Sõidame Marienhamni poole.
Maastik sarnane meie Hiiumaaga, aga mägisem. Käib heinategu, ühe põllu peal 5 traktorit, kellest me omakorda möödusime 3 korda, sest autoga söögitegijad olid ühes ja ratturid vähe teises paigas.
16:30 - 15 km Marienhamn. Külastame laeva Pommern.
Muuuseumlaev Pommern
Unikaalne üle saja aasta vanune neljamastiline parklaev, mis on säilinud oma esialgsel kujul. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli Pommern üks Gustaf Eriksonile kuulunud suurtest purjelaevadest. See ahvenamaine reeder oli omal ajal maailma suurima purjelaevastiku omanik. Laeva tekkidel on näitused, samuti saab vaadata dokumentaalfilmi Pommernist. Muuseumlaeva kõrval asub ka Ahvenamaa Meremuuseum, kus võib lisaks kõigele muule näha ka tõelist mereröövlilippu.
Pommern ja Meremuuseum avatud iga päev 10-17, kahe muuseumi ühispilet, eraldi ei saagi osta täiskasvanule, 10 eurot (grupiga min 10 inimest 8 eurot).
Kuna aega ainult 30 min, siis läbime laeva kiirmarsiga. Jälle koht mida tasub KINDLASTI külastada. Mina, st Inna, selles nii kindel pole, võib-olla jälle asi selles, et liigvähe jäi aega süvenemiseks.
Kuna õhtuni palju aega, otsustame veel sõita Marienhamnist allapoole väikesaartele.
Järsö (Mariehamnist 10,5 km) jalgrattamarsruut viib üle mitme silla ja teetammi, läbi saarestikulooduse. Teine lühem marsruut (ca 5 km) viib Ramsholmenile, mis on maastikukaitseala ülikaunite puisniitudega ja 1,5 km jalgsi matkarajaga.
Algul oli info, et väikesaartele autoga ei saa, nii jäi saateauto linna. Kui aga jõudsime matkarajani, et teha viimane piknik, siis kutsusime auto järgi, kuna täiesti toimiv liiklus. Osad sõitsid saarestiku tippu ilusaid vaateid püüdma, ülejäänud maastikukaitseala avastama. Järjekordselt tõdeme, et matkarajad äärmiselt halvasti tähistatud. Kas nendel ei käida või ei osata tähistada. Karin lubas teha Ahvenamaalastele koolituse matkaradade hooldusest ja tähistamisest. Kui mere äärde jõudsime, siis jätkuvalt kaunis. Ükskõik, kus kohast lähed veekoguni - järjest ilusam. Vasakul kaljupealsel supluskohal olid lapsed, paremal päevitasid lehmad. Keskel olime meie, merel hulpisid purjekad ja kaatrid, luiged jm. kaunid linnud, saared jne.
Piknik peetud ja matk käidud suundusime tagasi Marienhamni.
Linnas otsisime söögikohta, kus saaks veel kohalikku toitu ja pannkooke. Kahjuks ei leidnud, istusime siis Pommerni kõrval olevas Piza söögikohas. See maitses ka imehea. Veetsime aega ja 2 tundi enne laeva saabumist läksime sadamahoonesse ennast laeva cekkima. Kuna ratturid võrdsed autodega, siis meie laevapääs autorajalt. Viimased meenutused ja tänusõnad üksteisele. Eriti Innale. Elasime kaasa laevast mahajäänud jalgpallitreenerile. Ergutasime teda üle piirde ronima, kahjuks see liiga kõrge, aga hüüe ran-ran-ran oli pikalt meie lemmikväljend.
Laeva randumisest ehk esimese otsa viskamisest, laadimisest ja otsad lahti kulus täpselt 5 minutit, seega maha jääda suht võimalik, kui ise valvas ei ole.
Kajutid jagatud, siis veel laevaeluga tutvuma ja magama.
30.juuni. Pühapäev. Spidonäit 310.
Hommikul tänu Pillele soodukas hommikusöögi laud, poodlemine ja olemegi Tallinnas. Eelmisel õhtul tegime statistika ära, mis reisil juhtus, aga Peedu tahtis ka ajalukku jääda ja lõhkus Tallinna sadamas oma rattakummi ära. Tõno ratas oli kohe saadaval ja ta jõudis veel enne meid Meriväljale.
Meriväljal varustuse jagamine autodesse ja Rohuküla poole. Jõudsime kõik 14:30 praamile. Lembitu poolt väike ekskursioon oma laeva peal ja siis juba Regulaga Hiiumaa poole.
Siit siis statistikat:
• Lõplik spidonäit 310 km, kui siia lisada 10+10 Merivälja-sadam-Merivälja, siis reisil läbitud km. 330, s.h. ka matkarajad, kuna Tõnol oli jalgsimatkadel spidokas kaasas.
• Katki läks ratastel: 4 lohvi, 1 rehv, 1 käigukast, 1 jalgratta jalg.
• Jalgsimatkal paar kukkumist libedatel kividel. RATTAGA EI KUKKUNUD KEEGI!
• Kaod: 1 vahukulp
• Leiud: spinninguga väljatõmmatud ujumismask ja hulganisti muljeid.
• Bensiini hinnad – 1.679; 1.659 ( Eestis 1.289)
• Matkakulud:
Sõit: Tallinn-Mariehamn edasi-tagasi koos auto ja 12 rattaga (kaks autol) kokku 699 eurot ehk 43,68 nägu! Suur Tänu Pillele! Pea vastu, teeme veel mõne otsa!
Telkimine kokku kolmes tasulises kohas 23,5 eurot inimese kohta.
Toit: 12 söögikorda ühiselt + rootsi lauas hommikusöök laeval 426 eurot ehk 26,62 nägu
Vaatamisväärsused: 21 eurot nägu (keskmiselt)
Kindlustus: 53,85 kokku, inimese kohta 3,59 (Lembitul oli oma).
Turvaauto kulud: 115 eurot (see läks klubikassast, sest pikemaid sõite on ikka toetatud)
Jalgrattapraam: ratturitel kokku 130 ehk 14le jagatult 9,28 nägu
Kokku inimese kohta: 127,67 (kui turvakulud juurde, siis 134,85)
Juurde tuleb veel arvestada sõit Hiiumaalt linna ja tagasi ja siis muidugi kulutused varustusele (need vist üsna mitmel suuremad kui sõidukulud), õllele, suveniiridele jms. Laias laastus 150 eurot ja nädal aega ratastel Ahvenamaal, pole paha!
Anu Pielberg |
